Möödunud aasta kevadel kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) kavandatavatest muudatustest („Välismaalane hakkab konkureerima kohaliku töötajaga võrdsetel tingimustel“), mille kohaselt oli kavas mitmeid leevendusi Eesti tööjõupuuduses vaevlevale tööjõuturule. Praegu võib tõdeda, et mõnes osas nõuded leevenesid algselt plaanitust enamgi. Sellele vaatamata on ilmnenud ka teatud mõttes negatiivseid muutuseid. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Käesoleva aasta alguses kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) muudatustest (“Kas välismaalase saab tööle võtta ka mõistliku palga eest?“), mis aasta alguses tõi välismaalaseid Eestisse töölevõtvate tööandjate ning ka välismaalastest töötajate jaoks kaasa mõningaid leevendusi. Loe edasi
Käesoleva aasta algus tõi välismaalaseid Eestisse tööle võtvate tööandjate ning ka välismaalastest töötajate jaoks kaasa mõningaid leevendusi. Lisaks nn halduspraktilistele leevendustele toimus muutuseid ka sisulistes reeglites. Näiteks lisandus alates 1.01.2016 täiendav alus välismaalase töölevõtmiseks teatud juhul soodsamatel töötasutingimustel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja lisatud valdkondades, kus töökäte puudus on eriti terav. Võimalus maksta nn tavalist Loe edasi
Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu Loe edasi
1. septembril 2013 jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, mille eesmärgiks on muuhulgas soodustada nende välismaalaste Eestisse saabumist (ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elamist), kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Tegemist oli esimese etapiga Eesti immigratsiooniõiguse muutmisel. Et aastail 2014-2015 kavatseb Eesti riik selle valdkonna muutmisega jätkata, peaks selle kõige tulemusel vähenema bürokraatia ning leevenema liigsed ning kohati Loe edasi
Mitmed välismaalaseid värbavad või värvata plaanivad tööandjad on viimasel ajal allakirjutanult uurinud, kas välismaalasega ikka tohib töölepingu sõlmida ning kui tohib, siis millal seda teha võib. Asi selles, et välismaalaste seadus (VMS) selgesõnaliselt keelab sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks, st kellel ei ole Eesti elamisluba. Seejuures hõlmab keeld mistahes lepingut, Loe edasi
Mõni aeg tagasi lahendas Riigikohus ühe välismaalase kaebust, mille esitamise ajendiks oli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) keeldumine välismaalase elamisloa pikendamisest. PPA põhjendas keeldumist muuhulgas sellega, et tööandja ei maksnud välismaalasele seaduses nõutud töötasu töötaja palgata puhkusel viibimise aja eest. PPA seisukoht oli, et kuna välismaalaste seadus (VMS) on eriseadus võrreldes töölepingu seadusega (TLS), siis TLS Loe edasi
1.07.2012 jõustusid Eestis mitmed välismaalaste seaduse muudatused. Nende muudatuste koosmõjus on nüüdseks tekkinud olukord, kus väljaspoolt Euroopa Liitu (EL) Eestisse tööletulev kõrge kvalifikatsiooniga välismaalane saab siia kaasa võtta oma alaealise lapse, kuid mitte lapse teist vanemat, kellega ta ei ole ametlikult abielus. Lisaks sellisele nn peresuhte probleemile on see muudatus muuhulgas toonud kaasa olukorra, kus Loe edasi
19.06.2011 jõustusid välismaalaste seaduse muudatused. Ühe muudatusena lisandus kolmandate riikide kodanikele täiendav õiguslik alus Eestis töötamiseks – kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis, kasutuselolev Euroopa Liidu sinine kaart. Euroopa Liidu sinise kaardi andmise üldised alused ja põhimõtted on paika pandud vastavasisulises Euroopa Liidu direktiivis. Direktiivi kohaselt peaks kõrgelt kvalifitseeritud töötajatel ning nende pereliikmetel olema Loe edasi
Paljud tööandjad üle maailma on majanduse elavnedes asunud omale uuesti töötajaid värbama. Avatud maailmas on täiesti tavapärane, et vajadusel värvatakse tööle ka välismaalaseid. Nii on ka Eestis mitmeid tööandjaid, kes värbavad või vähemasti soovivad värvata tööle välismaalaseid. Seejuures põhjused välismaalaste töölevõtmiseks on erinevad. Üks soovib välisturgude hõlmamiseks kaasata välismaist eksperti, teine hooajatöölisi põllutööde tegemiseks või Loe edasi