Positiivne krediidiregister koondab andmed tarbija finantskohustuste kohta, muutes laenu taotlemise mugavamaks, laenu andmise turvalisemaks ning eelduslikult ka laenud odavamaks. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Kuigi e-lahendused on populaarsed ja kasutusel, siis eriolukorra valguses olid e-lahendused paljude ettevõtete jaoks ainuke või hoopis uus võimalus äri jätkata. Enamgi veel, sotsiaalse distantseerumise kohustus sunnib innovatsioonile mõtlema ettevõtjad, kes ei ole seni internetikaubandust tõsiselt võtnud. Ainuüksi esimeste nädalatega, mil päris maailm on “pausil”, on e-kaubanduse mahud nt USAs tõusnud kuni 30%. Euroopa näitajad Loe edasi
Arvestades koroonaviiruse (Covid-19) ühte olulist mõju – massiline töötamine kodust, kirjeldame siinkohal, mida tööandja peab valitsevas eriolukorras tegema efektiivse, turvalise ja õiguspärase kaugtöö tagamiseks. Lühidalt nõutab seadusandlus ja sealhulgas andmekaitse reeglistik, et tööandja oleks kehtestanud sisekorra, mis tagab tööandja kehtestatud nõuete täitmise, töö efektiivse jätkumise ning tööandja õiguse kontrollida töö tegemist. Loe edasi
Tööandja võimalused koguda töötaja terviseandmeid on reeglina väga piiratud. COVID-19 viiruspuhang on tekitanud enneolematu olukorra, kus sisuliselt igal tööandjal on vaja rohkem kui kunagi varem teavet töötajate tervise kohta. Seda selleks, et tagada töökoha ohutus, aga samas ka selleks, et tegeleda võimalikult kiiresti mainekahjuga, mis kaasneb, kui selgub, et haigestunu töötab näiteks toiduainetöötuses. Loe edasi
Kaameraid võib kohata pea igal tänavanurgal, hoone sissepääsude juures ja ka siseruumides, ning oleme nende olemasoluga suuresti harjunud. Ometi on kaamerate kasutamine õiguslikult rohkem ja täpsemalt reguleeritud, kui ehk esmapilgul aimata võiks. Õigusliku regulatsiooni osas tuleb pöörduda nüüdseks juba enam kui aasta kohaldunud Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruse poole, mis on inglise keeles tuntud kui GDPR. Eesti keeles kasutatakse Loe edasi
Juba pea aasta tagasi ehk 25.05.2018 hakkas kohalduma uus andmekaitse reeglistik ehk Euroopa Liidu isikuandme kaitse üldmäärus (ingl GDPR). Järgnevalt toon välja viis peamist sündmust, mis on seoses sellega aasta jooksul Euroopa Liidu määruse kohalduma hakkamisest aset leidnud. Loe edasi
Hiljuti avaldati Euroopa Kohtu kohtujuristi Maciej Szpunari seisukoht kohtuasjas Google vs CNIL. Vaidlus puudutab isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) ning inimeste õigust olla unustatud. Õigus olla unustatud on raskelt välja võideldud õigus, mis võimaldab inimesel oma andmed vähemalt mingis ulatuses erinevate töötlejate süsteemidest kustutada. Hiljuti ilmunud seisukoht võib aga kõik senised pingutused sisuliselt nullida, kui eurooplaste andmed asuvad väljaspool Euroopa domeene. Loe edasi
Oktoober on küberturvalisuse kuu, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust küberohtudest ja sellest, kuidas vähendada võimalike intsidentide sagedust ja mõju. Euroopa Liidu tasandil on võetud eesmärgiks tagada ühtlaselt kõrge süsteemide turvalisus ja liikmesriikide ning erinevate sektorite koostöö küberturvalisuse tõstmiseks. Selleks võeti 2016. aastal vastu võrgu- ja infoturbe direktiiv. Eestis võeti direktiiv üle mais jõustunud küberturvalisuse seadusega. Kuna mais jõustus ka isikuandmete kaitse üldmäärus, Loe edasi
Mis on õiguse roll VUCA ajastul? Mis on äri-, lepingu-, inim- või mis tahes muu õiguse eesmärk kui ümberringi möllab vahelduvus, üllatuslikkus, komplekssus ja ambivalentsus. Väidetakse, et käib revolutsioon. Umbes pool olevat läbi ja pool veel ees. Loe edasi
Määrusele vastamine on vältav projekt. Määrusega kooskõla saavutamise projektis võiks ettevõte jaotada enda planeeritava etappidesse: Etapp I ja II: Hinda olukorda. Hetke olukorra hindamine, andmeauditi koostamine; etapp I ja II: Teadlikkus. Ettevõttes tuleb tagada asjakohaste töötajate pidev koolitamine andmekaitse nõuetest; etapp III: Koosta plaan. Reaalne tegevuskava sellest, mida võtad ette kohe ning mida tulevikus; etapp Loe edasi