2021 oli TRINITI Transpordi & Taristu töögrupile tegus ja tulemuslik aasta. Teemegi alljärgnevalt kokkuvõtte meie olulisematest nõustamisprojektidest taristu- ja transpordisektoris: Loe edasi
Advokaadid blogivad
Mehitamata õhusõidukid ehk droonid on üha laialdasemalt kasutusel. Näiteks saab droone rakendada nii piltide ja videote tegemiseks kui ka kaupade transpordiks, hoonete projekteerimiseks ning spordiülekannete vahendamiseks. Seega on droonid paljutõotavad seadmed, pakkumaks uuenduslikke teenuseid. Droonide kiire arengu juures tuleb hakata aga üha enam mõtlema isikute õiguste kaitsele ja infrastruktuuri toetavatele süsteemidele. Loe edasi
Riigikaitseliste sundkoormiste seadus näeb ette võimalused sõjaolukorra või -ohu korral eraomandi koormamiseks või võõrandamiseks riigikaitselistes huvides. Sundkoormised jagunevad sundvõõrandamiseks, sundkasutuseks ja sundvalduseks ning veokohustuseks. Loe edasi
2019. aastal alustas toonane Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon aktiivseid ettevalmistusi avaliku ja erasektori koostöömudeli (PPP) rakendamiseks Eesti põhimaanteede neljarealiseks (2+2) väljaehitamisel. Ambitsioonikate plaanide kohaselt pidi juba 2021. aastal algama Tallinn-Pärnu maanteel Libatse-Nurme teelõigu ehitus DBFM-meetodil (Design-Build-Finance-Maintain), et saada pilootprojekti käigus seni Eestis puuduv reaalne kogemus averuse toimimisest selles valdkonnas. Loe edasi
TRINITI advokaadibüroo oli 2015. aastal nende ettevõtjate hulgas, kes uuest Euroopa rööpmelaiusega raudteest huvitatutena asutasid Rail Baltica Eesti ärivõrgustiku (RBBN) www.rbbn.ee. Ühingu liikmed pidasid juunikuus aastakoosolekut ning kuulasid ettekandeid Rail Baltica (RB) projekti edenemise kohta. Loe edasi
Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud riigilaenud ettevõtjatele. Muuhulgas kihab meedia erinevatest seisukohtadest eelkõige seoses Bolti ja Tallinkiga – kes väärib laenu, kes mitte, millistel tingimustel tuleks laenu anda jne. Eriti põnev on teema ka seetõttu, et paralleelselt riigiga tegi oma laenupakkumise ka üks erakapitalil põhinev pank – LHV. Jättes poliitilised põhjused kõrvale, on hea Loe edasi
Viimastel nädalatel Eestis palju kõneainet pakkunud avaliku ja erasektori koostöö (Public Private Partnership – PPP) on Maailmapanga definitsiooni kohaselt igasugune avaliku sektori isiku või asutuse ning eraettevõtja vaheline kokkulepe avaliku vahendi või teenuse pakkumiseks, milles eraettevõtja kannab olulist riski ja majandamise vastutust. Loe edasi
1.07.2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) üheks eesmärgiks on muuta avalikes huvides rajatud tehnovõrkude või -rajatise talumise kohustuse määramine oluliselt lihtsamaks. Selleks võib ennekõike kohalik omavalitsus, kuid teatud olukordades ka riik, seada kinnistule sundvalduse kiiresti ja efektiivselt. Samas võib sundvalduse teostamine tegelikkuses osutuda oluliselt raskendatuks maaomaniku ning võrguettevõtja vastandlike huvide põrkumise tõttu. Loe edasi
Hiljutise Riigikohtu Hiiu meretuuleparkide lahendi (SIIN) puhul on palju räägitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tähendusest ning sellele laienevatest nõuetest. Loogiliselt esimene küsimus on aga, mis tingimustel üldse keskkonnaasjades kohtusse pöörduda saab. Kõnealuses kaasuses olid kaebajateks nii end keskkonnaorganisatsioonina määratlev MTÜ kui ka eraisikud. Loe edasi
Suurte taristu- ja ehitusprojektide puhul viitavad nende kriitikud tihti Arhusi konventsioonile ja selle võimalikule rikkumisele riigi või kohaliku võimu poolt. Kehtiva õiguse s.h. rahvusvahelise õigusega kehtestatud nõuete järgimine on allakirjutanute hinnangul loomulikult õige ja vajalik. Siiski tundub, et aeg-ajalt kaldub sel teemal keskustelu pigem sümbolite kui õiguse tasandile. Loe edasi