Alates 1. septembrist 2017 jõustunud riigihangete seaduse kohta on leida arvukalt kirjutisi ning peetud koolitusi nii juristidele kui ettevõtjatele suunatult. Samas on muudatused nüansirohked ning saatan peitub teadupärast detailides. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Eestiski on palju kõneainet pakkunud teema, kuidas tagada paremad ühendused välismaailmaga. Üks väljapakutud variante on ka regulaarsete lennureiside „ostmine“. Liikmesriigil on võimalik lennunduses tegutseda mitte ainult ettevõtjana, vaid ka tellijana ehk osta sisse ühe või teise vajaliku lennuliini käitamise teenust. Loe edasi
Üldist majandushuvi pakkuvad teenused (ÜMPT) on teenused, mida ettevõtja tavapärastes turutingimustes ehk täiendava hüvitiseta ei pakuks või ei pakuks samas ulatuses või avalikkust rahuldatavatel tingimustel. Kõige tavapärasem üldhuviteenus Eesti kontekstis on bussitransport, mille osutamist riik ja/või omavalitsused avaliku teenindamise lepingute alusel ja hankemenetluse järgselt tellivad. Loe edasi
Käesoleva artikli kirjutamise ajendiks on kohtupraktikas sagenenud vaidlused riigihankemenetluses esitatud pakkumuste põhjendamatult madala maksumuse üle. On mõistetav, et soovides ihaldatud hankelepingut sõlmida, kasutavad konkurendid teineteise tegevuse õõnestamiseks kõiki mõeldavaid vahendeid, kuid põhjendamatult madala maksumuse argument on küll kõige viimane õlekõrs, mille järele haarata. Viitega Euroopa Üldkohtu otsusele nr T-121/08 on vaidlustuskomisjonil ja kohtupraktikas kujundatud seisukoht Loe edasi
Eelmisel aastal jõustunud uutele riigihangete direktiividele eelnenud Euroopa Komisjoni tellitud analüüs näitas kätte senise regulatsiooni kitsaskohad. Näiteks märgiti, et kuigi hanked annavad 20 miljardit eurot kokkuhoidu 420 miljardi euro kohta aastas, tekitavad asjaomased menetlused ligikaudu 5,6 miljardi eurot lisakulusid. Niipalju siis algsest ühtse hankepoliitika kulutõhususe eesmärgist. Regulatsiooni keerukuse kohta leiti, et arvestades asjaolu, et 98% Loe edasi
Ehkki riigihankemenetluses pole formaalsus väärtus ega põhimõte iseenesest, sisaldab riigihangete seadus mitmeid reegleid, mis tunduvad nii mõnelegi ausale ettevõtjale liiga jäigad. Üheks neist on imperatiivne säte, mille kohaselt peab hankija hankemenetlusest kõrvaldama pakkuja, kellel on (kohalik või riiklik) maksuvõlg. Sama tuleb teha pakkujaga, kel tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress hankemenetluse algamise päeva seisuga või Loe edasi
Pealkirjas tõstatatud teema on ajendatud konkreetsest elulisest olukorrast, kus üks pakkujatest soovis vaidlustada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas korraldatud riigisaladust sisaldava riigihanke tulemused. Hankija oli nimelt esialgu arvamusel, et hankematerjalides sisalduvast saladusest johtuvalt sellist hanget vaidlustuskomisjonis vaidlustada ei saagi. Muidugi tekkis vaidlustajal küsimus, et kas ja kuidas ta oma õigusi kaitsta saab ja mida see vaidlustuskomisjon endast Loe edasi
Nii Balti riikide vaheliste koostööprojektide kui riigihankekohustusele allutatud ülebaltiliste äriühingute tegevuse käigus tekib praktiline küsimus, kas hangete läbiviimisel eelistada Eesti, Läti või Leedu vastavat regulatsiooni? Loe edasi
Põletava probleemina on riigihangete vaidlustes tõusetunud küsimus, kas koos ettevõtte üleminekuga läheb omandajale üle ka eelmise ettevõtja kogemus mõne kindla töö tegemiseks või teenuse osutamiseks? Riigikohtu halduskolleegiumi 28.11.2012 lahendis nr 3-3-1-45-12 analüüsitakse seda olukorda lähemalt ning vastatakse lõpuks jaatavalt. Loe edasi
Riigikohus tegi 5.11.2012 otsuse, milles kokkuvõtvalt ütles, et kui kontsessiooni andmisel on oluliselt rikutud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) põhimõtteid, saab kontsessioonilepingu tühisust tuvastada ka siis, kui riigihangete seadus (RHS) seda otseselt ette ei näe. Sellega kinnitas Riigikohus muuhulgas taaskord üle Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse Eesti siseriikliku õiguse suhtes. Samuti võib lahendist järeldada, kui terava Loe edasi