Kui kauaks on võimalik peatada saneerimiskava järgsed maksed ning kuidas hõlmata saneerimiskavaga uusi nõudeid? Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 väljakuulutatud eriolukorraga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks jõustusid 05.01.2021 saneerimisseaduse muudatused, millest annab ülevaate mitme mahuka saneerimismenetluse kogemusega TRINITI vandeadvokaat Tõnis Tamme. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Saneerimisseadus kehtib Eestis juba üle kümne aasta ning majandusraskustesse sattunud ettevõtted on selle alusel võlausaldajatele esitanud sadu saneerimiskavu. Ometi on, kas võlausaldajate poolt heaks kiidetud või siis kohtu poolt kinnitatud saneerimiskavasid oluliselt vähem ning edukalt läbiviidud saneerimismenetlusi vaid üksikuid. Järgnevalt toome TRINITI seniste saneerimiskogemuste pinnalt välja peamised põhjused, miks meie arvates seni saneerimised Eestis valdavalt ei Loe edasi
T1 kaubanduskeskuse omanik, Baltika, Stockmann (Soome) – need on ettevõtted, kes äsja on valinud enda päästmiseks saneerimise. On ilmne, et ka paljud teised ettevõtjad peavad lähiajal langetama otsuse – kas “panna pood kinni” või teha siiski veel üks pingutus tegevus jätkamise nimel. Kui pankrot jätab üldjuhul tühjad pihud, siis saneerimine võib päeva lõpuks kõigile osapooltele Loe edasi
Ettevõtete „kolimine“ ühest kehast teise ei ole sageli ilmselge. Selleks, et võlausaldajana mitte pika ninaga jääda ning vältida koostööpartnerilt tehingu käigus ka tema kohustuste kaasa saamist, selgitame alljärgnevalt täpsemalt, mida kujutab endast ettevõtte üleminek ning millised on sellega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed aspektid. Loe edasi
Eestis on pankrotimenetluse suureks probleemiks tõusetunud raugemiste suur arvukus. Kui tavajuhtumil lõppeb pankrotimenetlus pärast võlgniku vara jagamist, siis raugemine on pankrotimenetluse erakorraline lõpetamine. Pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu siis, kui võlgnikul ei jätku raha pankrotimenetluse kulude katteks, vara ei ole võimalik tagasi võita või nõudeid ei saa esitada ka oma kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu. Lihtsustatult Loe edasi
Kui pankrotihalduri või kohtutäituril ei ole enam võlgniku vara nõuete rahuldamiseks võtta, pöörduvad pilgud võlgniku varasemate tehingute poole – ega mõni vara ei ole liialt odavalt võõrandatud, et see nüüd tagasi võita ja tagasi saadud vara arvelt võlgniku kohustusi täita. Kuigi see võib olla soovitud tagajärg võlausaldajatele, ei ole see enamasti midagi, mida sooviksid tagasivõidetava Loe edasi
Kui teine lepingupool jätab oma rahalised kohustused täitmata ning esinevad kahtlused võlgniku maksevõimes, leiavad võlausaldajad end valiku ees, kas esitada kohtule võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus. Loe edasi
Aastal 2012 kirjutasime oma blogis sissenõudmata viivise kajastamisest võlgniku majandusaasta aruandes. Viidatud artiklis andsime juhatuse liikmetele soovitusi võimaliku vastutuse välistamise eesmärgil teatud „ettevaatusabinõude“ rakendamiseks. Leidsime toona, et äriühingu võlgnevuste korral oleks soovitav hinnata nii viivisenõude saabumise tõenäosust iga juhtumi puhul eraldi kui ka võimaliku viivisenõude suuruse mõju äriühingu finantsseisundile tervikuna. Samas möönsime tollase kesise kohtupraktika Loe edasi
Toon järgnevas artiklis lugejale selgust, mis on intress ja mis on viivis, mis neil vahet on ja kui palju siis ikkagi võib viivist nõuda, kas intressi ja viivist saab korraga nõuda ning kas intressilt võib arvestada viivist. Selgitan laenulepingu näitel. Loe edasi
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetest nähtub, et iga aasta jätab ca 1/3 aruandekohustuslikest juriidilistest isikutest majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata. Veelgi enam, üle 22 000 juriidilisel isikul on registrile esitamata vähemalt viimase kolme aasta majandusaasta aruanded. Loe edasi